UURINGUPÄEVIK
Uuringu- ja välitöömärkmed Eesti maa ja metsa kohta
Märkmed EMPI taga olevast uurimisprogrammist: mida Eesti maa tegelikult maksab ja miks, kuidas metsa väärtust arvutatakse, mitte ei pakuta, kus kaitserežiimid katastriüksuse väärtust liigutavad ja milline näeb välja põhjendatud vastaspoole sõel. Iga arv kannab oma allikat ja aastat; iga artikkel kannab oma viimase uuenduse kuupäeva.
MARKET · METHODOLOGY · COMPLIANCE · DATA
metoodikast, millele need märkmed tuginevad · tööriistakomplektist, mida need kirjeldavad
Eesti metsa süsinikuvaru on langenud seitse aastat järjest
Eesti metsa süsinikuvaru saavutas tipu 2017. aastal ja on sellest saati langenud igal aastal, kokku 6,5%. Kus see langus on ja mida see ostjale tähendab.
Kasvav mets ja metsamaa: mille eest ostja tegelikult maksab
Kasvav mets ja metsamaa on kaks eri vara ühes tehingus. Kuidas need lahku hoida, kui palju puitu hektaril seisab ja mida see ostuhinnaga tegelikult teeb.
Boniteet: mis see on ja miks see metsamaa hinna määrab
Boniteet on metsakasvukoha viljakuse klass IA kuni V. See määrab raievanuse, männil 90 kuni 120 aastat, ja seega ka kogu metsamaa väärtuse ostja jaoks.
Põllumaa rendihind: mida maa teenib ja mida see hinna kohta ütleb
Põllumaa rendihind oli 2024. aastal 115 eurot hektari kohta aastas. Rent kasvas 448%, hind 996%, seega brutotootlus langes poole võrra. Mida see tähendab.
Metsateatis: millal, kuidas ja mida see maksab
Metsateatis tuleb esitada Keskkonnaametile enne raiet. Menetlus 15 tööpäeva, kehtivus 24 kuud, uuendusraie riigilõiv 30 eurot. Mida see ostjale tähendab.
Eesti 2025. aasta raielangus: kogu languse tegi eramets
Raiemaht langes 2025. aastal 24,3%, madalaimale tasemele alates 2010. aastast. Riigimets peaaegu ei liikunud, eramets kukkus 30,7%. Maakondlik jaotus ja mida see ostja jaoks tähendab.
Põllumaa hind Eestis: mida maa tegelikult teenib
Põllumaa hind langes 2025. aastal esimest korda 15 aasta jooksul, kuid kaks ametlikku seeriat ei klapi. Mida hektar aastas teenib, kui palju sellest on toetus ja kas küsitav hind on kaetud.
Eesti metsamaa: institutsionaalne investeerimispõhjendus
Eesti on ~51,5% metsa ja institutsionaalne kapital on liikunud (Ingka 720 mln € Balti tehing). Allikatega andmed Eesti metsamaa hindadest, omandisuhetest ja sellest, miks hoolsuskontroll tulemuse otsustab.
Metsamaa hindamine: kuidas metsa hind hektari kohta tegelikult kujuneb
Boniteedist ja raievanusest kuni diskonteeritud puidu rahavoogude ja maa lõppväärtuseni: Eesti empiiriline metsamaa hindamise metoodika, ja miks üldised kõverad metsa hinda valesti näitavad.
Natura 2000 ja kaitstav mets: kuidas piirangud muudavad metsamaa väärtust
18,4% Eesti metsast on range kaitse all. Kuidas Natura 2000, veekaitsevööndid ja range kaitse režiimid skaleerivad raie rahavoogusid, mõnikord nullini, ja mida see teeb õiglase väärtusega.
Veel uuringupäevikus: tegeliku kasusaaja ja sanktsioonide sõel Eesti maatehingutes · Ostja teejuht Eesti maaandmete juurde · Metsamaa institutsionaalses portfellis, tõendid ja piirid.