Eesti metsa süsinikuvaru saavutas tipu 2017. aastal ja on langenud igal järgneval aastal. 2024. aastaks oli see 152 742 tuhat tonni, 2017. aasta 163 396 tuhandelt tonnilt — 6.5% vähem 7 aastaga (Statistikaamet, tabel KK509).
See läheb vastuollu eeldusega, mida sageli kohtab: et Eesti mets on kasvav süsiniku siduja. Viimasel seitsmel aastal ei ole olnud.
Data table
| Period | Süsinikuvaru |
|---|---|
| 2005 | 145 191 |
| 2006 | 146 316 |
| 2007 | 147 753 |
| 2008 | 147 424 |
| 2009 | 149 471 |
| 2010 | 151 029 |
| 2011 | 154 278 |
| 2012 | 156 404 |
| 2013 | 159 640 |
| 2014 | 161 737 |
| 2015 | 162 300 |
| 2016 | 162 466 |
| 2017 | 163 396 |
| 2018 | 161 528 |
| 2019 | 160 425 |
| 2020 | 158 234 |
| 2021 | 155 769 |
| 2022 | 153 472 |
| 2023 | 152 849 |
| 2024 | 152 742 |
Enne numbrite kasutamist: see tabel oli vale
Läbipaistvuse huvides. KK509 süsinikurea puuliigid olid kuni 2026. aasta augustini valesti märgistatud — kogu tabeli 36-aastase ajaloo ulatuses. Väärtused olid õiged, kuid need olid seotud valede puuliikidega, nii et näiteks hall lepp näis kandvat kolm korda rohkem süsinikku kui tal oli biomassi, mis on füüsiliselt võimatu.
Statistikaamet parandas selle 27. augustil 2026 pärast meie teadet. Selle artikli näitajad pärinevad parandatud tabelist. Kui olete seda tabelit varem puuliigi kaupa kasutanud, on teie numbrid tõenäoliselt valedele liikidele omistatud — koondrida "Kokku" ei olnud kunagi vale.
Iga aasta suhtarv kontrollitakse artikli koostamisel: kui järjestus peaks uuesti katki minema, ehitus katkeb, mitte ei avalda vale numbrit.
Kus langus toimub
Langus ei ole ühtlane. Nimetatud puuliikidest on kõige rohkem kaotanud kuusk, 12.7%. Jääkkategooria "muu puu" on liikunud veelgi rohkem, 20.6%, kuid see ei ole puuliik vaid koondrida ja seda ei tasu üle tõlgendada.
Data table
| Area | Change |
|---|---|
| Muu puu | -20,6% |
| Kuusk | -12,7% |
| Mänd | -7,8% |
| Kask | -3,6% |
| Hall lepp | -0,5% |
| Haab | +2,1% |
| Sanglepp | +3,4% |
Kaks liiki on hoopis kasvanud: haab, sanglepp. Need on kiirekasvulised lehtpuud, mille osakaal noores metsas on suurem. Muster on kooskõlas sellega, mida võiks oodata metsalt, kus küpsed okaspuupuistud on raiutud ja asendunud noorema, teistsuguse koosseisuga.
Miks see hindamisel loeb
Süsinikuvaru on tagavara tuletis: sama puit, teine ühik. Ostja jaoks tähendab riiklik langustrend kolme asja.
Esiteks, süsinikuargument vajab kinnistupõhist tõendust. Kui müügijutt tugineb sellele, et mets seob süsinikku, ei toeta riiklik statistika seda üldistusena viimase seitsme aasta kohta. Konkreetne kinnistu võib olla kasvufaasis; riik tervikuna ei ole.
Teiseks, liigiline koosseis määrab suuna. Kuuse- ja männipuistud on kandnud languse; kiirekasvulised lehtpuud on kasvanud. Kinnistu koosseis ütleb rohkem kui riigi keskmine.
Kolmandaks, see on seotud raiega. 2025. aasta raielangus tähendab, et vähem puitu eemaldati; kas see peatab süsinikuvaru languse, selgub alles järgmistest avaldamistest. Praegu ei ole andmeid, mis seda kinnitaksid.
Korduvad küsimused
Kui palju süsinikku on Eesti metsades?
2024. aastal 152 742 tuhat tonni metsamaa puitses biomassis (Statistikaamet, tabel KK509). Tegemist on varunäitajaga, mis katab ainult puitset biomassi; mullasüsinik, mis on Eesti metsades ja eriti turvasmuldadel märkimisväärne, jääb välja.
Kas Eesti mets on kasvav süsiniku siduja?
Viimasel seitsmel aastal ei ole. Varu saavutas tipu 2017. aastal 163 396 tuhande tonniga ja on langenud igal järgneval aastal, 2024. aastaks 152 742 tonnini, kokku 6,5%. Konkreetne kinnistu võib olla kasvufaasis, kuid riiklik koondnäitaja ei ole.
Milline puuliik on kõige rohkem kaotanud?
Kuusk, 12,7% võrra alates 2017. aasta tipust, seejärel mänd 7,8%. Haab ja sanglepp on samal ajal kasvanud. Mõlemad on kiirekasvulised lehtpuud, mille osakaal noores metsas on suurem.
Kas see on süsiniku sidumise määr?
Ei. Tabel mõõdab varu, mitte voogu: kui palju süsinikku metsas seisab, mitte kui palju aastas juurde seotakse. Neid kahte aetakse sageli segamini.
Kas need näitajad on kunagi valed olnud?
Jah. KK509 puuliigimärgistus oli süsinikureal vale kogu tabeli 36-aastase ajaloo ulatuses, kuni Statistikaamet selle 27. augustil 2026 pärast meie teadet parandas. Väärtused olid õiged, kuid seotud valede liikidega. Rida „Kokku” ei olnud kunagi vale. Siin avaldatud näitajad pärinevad parandatud tabelist ja iga aasta suhtarv kontrollitakse artikli koostamisel.
Kas 2025. aasta raielangus muudab seda?
Veel mitte nähtavalt. 2025. aastal eemaldati vähem puitu, kuid kas see peatab süsinikuvaru languse, selgub alles järgmistest avaldamistest. Praegu seda toetavaid andmeid ei ole.
Mida see ei ole
See ei ole süsiniku sidumise määr. Tabel mõõdab varu, mitte voogu — kui palju süsinikku metsas seisab, mitte kui palju aastas juurde seotakse. Neid kahte aetakse sageli segamini.
Samuti ei kata see mullasüsinikku, mis on Eesti metsades ja eriti turvasmuldadel märkimisväärne ning liigub teistmoodi. KK509 katab ainult puitset biomassi.
Ja see on riigi koondnäitaja. Kinnistu tasemel hindamiseks on vaja tagavara ja liigilist koosseisu metsaregistrist — vt kasvava metsa ja metsamaa eristust ja boniteeti.